EÜLi noored meremõmmid vana merekaru Aare Kööbiga, kes Kalevi jahtklubi juhima Piirist-Piirini regatti korraldab.

„Vaimulik jõud“ merel. Lepa hoolitses, et meeskond mitte liiga vara hukka ei läheks ja et kõik tekil sibavad kuradid ikka teispoole parrast lendaksid.

Tudengineiu ja veidi taamal „vaimuliku“ jõudu merel tasakaalustanud „ilmalik“ jõud, Uuno raadio saatejuht Toomas.

Mina ise. Vaatamata päikesepaistele ja 13le soojakraadile tuli sellel päeval selga panna kõik kaasavõetud riided ja ikka oli külm.

Me istusime seal servas vaid selleks, et mitte jalgu märjaks teha.

Vaade kapten Ringo kuklaga.

Päike ja lainete unelaul on oma töö teinud. Ma mitte ei imesta, miks ajal, kui meresõit vaid visuaalse vaatluse järgi käis, enamus meremehi varem või hiljem karile sõitsid.

Kas nüüd oleme leidnud meretee Piirisaarde? Paraku eksitus, kalakastiga mootorratas tõestas peagi meie ajaloolist eksitust. Olime Kihnus.

Kohalikus ööklubis. Sellel hetkel juhtis Eesti jalgpallis Hollandit 1-0.

Jalgpallis läks kuld jalutama. Merel suutsime medalid omavahel sõbralikult jagada. Kõigile jagus natuke.

Regatti toetanud piirivalvegi märgiti ära.

City ehk kohalik ööklubi, baar ja hotell. See kõik mahtus sinna sisse ära.

Tagasisõidul ilmnesid konfliktid meeskonnas. Esimene tüdinenud liige lahkub poomi otsale.

Madalikul seisvat jahti iseloomustavad kõige paremini meremehed, kes poomil istudes väga õrrel kükitavat kanaperet meenutavad.

Kõik, läbi, otsas, fin. Meie meeskond - nähtuna läbi meie fotoaparaadi ja Taani turist silma.