Sust jäljed jäid märjale liivale
Kui sügises kõndisid ära
Su sammud jäid rannale kõlama
Üle mere ja lindude kära

Ma istun ja ootan kuid jäljed ei tule
Su nimi vaid kordub mu suul
Ma istun ja ootan su samme ei kuule
Sel rannal mind hüüab vaid tuul

Oma sisimas siiski üht häält tasa kuulen
Mis käsib mul tõusta ja minna
Ja tõusen ja lähen su järele tulen
Üle luidete
kaugele
sinna.

18.August 97