Istun aknal väljas sajab
vihm ei küüni minuni
samas rütmis mõtteis kajab
nagu mina sinuni

Sigaretti kustutades valust
rusikasse tõmbub pihk
pisar puruneb mu käele
aknaklaasi vastu vihm

Mingipärast mõlgub meeles
sõnu möödund päevadest
ma ei märganud jälle veeres
pisar suletud silmadest

Täna öösel veel on mahti
meenutada lahkumist
hommikul teen akna lahti
siis on süda marmorist

06.Mai 97