Inimene ja Inimene
Inimene on inimesele hunt. Kas peabki nii olema? Kuidas oleks: inimene on inimesele inimene? Minu arust kõlab nii paremini.
Pole ju keeruline käituda teise inimesega inimlikult. Kuid esmalt tuleb teistesse suhtuda inimlikult.
Saan aru, et mõnikord kohe kuidagi ei taha leppida teise inimese naeratava näoga. Eriti kui ülemus just on sind sõimanud, sinu autosse on keegi kaabakas sisse murdnud, hammas valutab ja võsuke on jälle poole ööni muusikat kuulates und rikkunud. Aga see pole siiski vabandus. Inimene kellega sa suhtled ei tea seda ja tema ei ole selles süüdi.
Kui palju on tegelikult vanasõnu, mis kutsuvad inimlikult käituma?
Kuidas koer külale, nii küla koerale.
Targem annab järele.
Ega müts meest riku.
Tee teistele seda, mida soovid, et sinule tehtaks.
…
Neid tasub meeles pidada ja kui meeles ei seisa siis töölauale graveerida.
Lõpuks on ka inimlikus väga lihtne. Alusta naeratusest ja siis ütle teisele inimesele: “Tere!”

Kindlasti võinuks siia veel palju kirjutada. Kõike ei tulnud endale meelde ja osa mõtteid praakisin välja pikemate artiklite tarvis. Kui minu nägemus maailmast jäi teile pealiskaudseks on kõik teie küsimused alati teretulnud.
Saada kohe oma küsimus vajutades siia.

<<tagasi maailma juurde