Viies päev

Ees on suur ja lõputult lai Pärnu jõgi. Lootused, et saab rahumeeli allavoolu sõuda kaovad peagi. Tugev vastutuul saadab meile vastu "jänkudega" lained. Nagu merel. Vaatamata allavoolule kannab tuul kanuud mööda jõge üles. Kannatusetele panevad viimase piisa lained, mis laiemates kohtades tõusevad poole meetri kõrgusele.

Sindi silla juures ootab meid taas üllatus. Kaldal seisavad kaks naist suure plakatiga: "Fännid!" Meid kutsutakse randa ja pakutakse imehäid omatehtud hapukurke. Pakkujaks osutub ehitusärimehe Andres Kogeri ema. Ära saab käidud ka kohalikus kaupluses, et varuda veel viimaseid vajalikke asju. Ees ootab Sindi tamm.

Tammist alla sõita pole võimalik. Vesi on liiga madal. Kanuud tuleb mööda maad tammist mööda vedada. Järgnevad kilomeetrid on täis lootust, väsimust ja kohati ka meeleheidet. Rainil ja Kadril õnnestub kõrkjatesse ära eksida. Kadri on väga väsinud.

Lõpuks Pärnu paistab ja teeme viimas peatuse, et seejärel võidukalt linna sõuda. Arvi, kes seni on pidanud lubadust kuiva jalaga Pärnusse jõuda, otsustab proovida süstasõitu ning läheb loomulikult kohe ümber. Paremini ei lõppe ka teine ja kolmas katse. Teistel jätkub nalja nabani.

Viimast korda istume kanuudesse ja sõuame otse Pärnu jahisadamasse. Tempokalt. Nii kuis jaksame. Sõuame sõna otseses mõttes üle-ei-jõua ja laineid trotsides. Lõpuks paistavad jahid. Veerand tunni pärast paneme jala paadisillale.

Suurt tervituskoori meid ootamas pole, kuna peamine infokanal Uuno raadio Pärnus ei levi. Vaid mõned uudishimulikud ning Viljandi paatkonna sõbrad-tuttavad on ootamas. Avame šampused ja lubame enam mitte kunagi kanuudesse istuda (kuid - juba samal õhtul hakkab osa rahvast hakkab uut matka Eestimaa jõgedele planeerima. Teepeal soovitas nimelt üks kanuufänn matka Valgast Jägalasse).

Uuno bussijuht toob meile esimese uudise: "Mait Metsamaa sõitis kaks inimest surnuks."

Epiloog

Päev pärast matka on väsimushetked ununenud ja kõik on saadud elamusega rohkem kui rahul. Katrin on õnnelik ja kinnitab, et ületas iseennast kümme korda. Arvil on nahk vähikarva ja paljudel on istmikud valusad. Kõigi suurimaks sooviks on näha matkal tehtud pilte.

Vaatamata ülipositiivsetele ekstreemsetele elamustele ei soovita kellelgi sama suurt matka esimeseks korraks ette võtta. Ja aega tuleks varuda matka jaoks hoopis rohkem, sest siis saab ka loodust nautida ning ennast inimesena tunda.

Rain VEETÕUSME