On juunikuu viimane päev. Kell kuus varahommikul stardib Uuno raadio kontori eest väikebuss kahe uunoka ja nelja õhtulehtlasega, et kolme tunni pärast olla Peipsi äärses Varnja külas. Küla piiripunktis, kus on kohal juba kolm viljandlast rohelise kanuuga ja kuhu tunni pärast jõuavad ka firma V-Matkad neli kollast kanuud. Enamik seltskonnast näeb kanuud esimest korda elus. Vaatamata sellele ootab neid ees 240 kilomeetrit veeteid Peipsist Pärnu jahisadamasse. Ja aega selle läbimiseks on täpselt viis päeva.

--------

Proloog

Matka idee sai alguse viie aasta eest keskkooli viimase klassi ajalootunnis. Räägiti vanast Hansateest, mida mööda Euroopa kaubad läbi Eesti Venemaale liikusid. Paraku jäi see tookord vaid ideeks. Nüüd, viis aastat hiljem, tuli ammune mõte taas meelde ja leidus ka hulk hulljulgeid inimesi, kes meelsasti sellisest matkast olid nõus osa võtma. Kahjuks polnud kellelgi vähimatki aimu, mida kujutab endast kanuu ja kuidas sellega sõidetakse. Ka jõgesid, kust tuli läbi sõita, olime näinud vaid kaardilt. Keegi ei tea veel, et ees ootab kümme tundi päevas puhast sõudmist nii, et veremaik on suus.

Esimene päev

Matka start Varnjast. Küsime külaelanikult teed piirivalvesadamasse. Iseenesestmõistetavalt ei saa ta riigikeelest aru. Oleme jõudnud Peipsi venelaste külla. Siin on ainult üks, aga hästi pikk tänav, mille ääres asuvates majakestes elatakse täpselt nii nagu 100 aastat tagasi.

Plaanitud stardihetk juba läheneb ja vabatahtlikult meiega liitunud Meelis, Anneli ja Kulpa Viljandist on asjad juba kanuusse tõstnud ning päästevestid selga sikutanud. Õhtulehe ja Uuno raadio meeskonnad on samuti valmis, kuid kanuud otsivad alles teed Peipsi äärde.

Keegi veel ei tea, millal ja kuidas me Pärnusse jõuame. Õhtulehe ja Uuno raadio matkajad ei ole varem kanuuga sõitnud. Katrinil lähevad kanuud nähes jalad hirmust nõrgaks. Lõpuks jõuab kohale neli tibukollast kanuud. Pakime varustuse mustadesse prügikottidesse. Paari päeva pärast küll selgub, et eriti neist ümberminemise puhul kasu pole. Paadimees Indrek annab meile viie minutiga kanuusõitja algkursuse.

Tõstame kanuud vette. Pinge on haripunktis. Üritame mõla õigesti kätte võtta ja mitte ümber minna. Ja siis see algab. Küünte ja hammastega mõlast kinni hoides püüame õiget kurssi hoida. Esimene kümme minutit on kõige hullem. Siis hakkab midagi juba looma. Liigume siia-sinna vänderdades ja pidevas hirmus ümbermineku ees.

Kuus kilomeetrit mööda Peipsit saab täis. Keerame Emajõe suudmest sisse. Vasakut kätt jõesaarele jääb maja, pooleldi vette vajunud. "Suurvee ajal tuleb köögis, kummikud jalas, hommikust muna praadida. Ja koera saab vaid paadiga pissile viia," seletab maist oktoobrini majas elav vanapaar. Joogivett tuuakse üle jõe. Lähim pood on 13 kilomeeti kaugusel mööda vett.